.
Kas oled kunagi mõelnud, et meie lemmikutel on oma metsikute sugulastega väga sarnased evolutsioonilised kohastumised. Kasside lähisugulased on metskassid ja koertel hundid. See tähendab, et ka lemmikloomadel looduses ellujäämiseks ja levimiseks vajalikud omadused täiesti olemas. Need on seotud loomuomase toitumisega, kehalise ja psüühilise tegevuse ning õige elukorraldusega. Ka lemmikloomad üritavad oma geene võimalikult laialt levitada toetudes pärilikkusega seotud juhistele. Kui neid mitte teada või nendega mitte arvestada, võib see viia varjatud kannatuste tekkeni. Väga oluline on aduda, et olendite heaolu hindamisel tuleb arvestada ka nende evolutsiooniliste vajadustega.
.
LEMMIKLOOMA ÜLDINE HEAOLU JA VASTUPANUVÕIME HAIGUSTELE ON TIHEDALT SEOTUD
.
Kõik see põhineb arusaamal, et iga olend on sündinud jätkusuutlikult elama ja sigima ning neil on isetervenemise võime. Haiguse tekkimiseks on reeglina vajalik mitmete asjaolude kokkusattumine. Esmalt on vaja viletsa vastupanuvõimega organismi; seejärel muidugi ka haigust tekitavat tegurit (viirus, bakter, parasiit, toksiin, vigastus jne) ning järgnevalt ka nende kokkupuudet. Hea kaitsevõimega elusolend reeglina ei haigestu, vaid omandab haigustekitaja vastu hoopis parema kaitsevõime (loomulik vaktsineerumine). Haigestunu ravimisel on oluline arvestada ka bioloogilise tasakaaluga. Näiteks allergiad ja autoimmuunhaigused tekivad siis, kui organismi immuunvastus on liiga tugev; nakkushaigused ja kasvajad aga siis, kui see on liiga nõrk. Kui selle asjaoluga ei arvestata, on ülediagnoosimine ja -ravi kerged tekkima.
.
.
Linnaelu on kahjulik nii lemmikloomadele, kui ka inimloomadele. Linnas peame elame umbsetes ja tolmustes ruumides, sööma ületöödeldud poetoitu ja kannatama oludest tingitud stressi käes. Ka keemiline koormus on elusolenditele väga suur. Toidus sisalduvad e-ained, puhastus- ja lõhnaained tekitavad ainevahetuslikku stressi. Raskematel juhtudel on detoksifikatsioon hädavajalik. Sellest tulenevalt on väga kasulik teada, kuidas elavad meie lemmikute metsikud sugulased ja üritada igati nende eluviisi ja ninaesist jäljendada. Ja nii võibki väita, et tervis ja heaolu sõltub eelkõige loomavanema ja loomatohtri teadlikkusesest lemmiklooma tegelike vajaduste osas.
.
Väga oluline on ka mõista, et mikroorganismid on meie sõbrad! Me oleme erinevate pisilastega kõrvuti elanud aegade algusest saadik. Me tunneme üksteist ja saame reeglina hästi läbi. Näiteks oleks meie seedevõimekus pea olematu, kui meie soolestikus ei elaks tohutu hulk erinevad kasulikke mikroorganisme. Ka nahal märkamatult toimetavate mikroobide tegevus aitab meil vältida nahahaigusi, sest kasulikud pisilased konkureerivad haigustekitajad sealt eemale. Samasugune kasulike mikroobide olemasolu aitab vältida haigusi ka suus ja hingamisteedes.
.
Erinevate haigustekitajate mitmekesisus nõuab, et ka kasulike mikroobide liigirohkus oleks piisav. Paraku on tänapäevane linnaelu seotud liigse hügieeni ja muu puhtusekultusega. Väga oluline on, et ka tubased lemmikloomad saaksid piisavalt looduses aega veeta, et taastada oma kasulike allüürnike liigirohkus. Paraku kipuvad inimesed oma lemmikuid nägema inimarusaamade võtmes, ega oska nende loomuomaste vajadustega arvestada.
.
Kahjutoov on ka suunatud tõuaretus, mida tehakse vaid tõu välimikku pidades silmas. Loodusliku valiku puudumine vähendab tõu geneetilist mitmekesisust, mis omakorda viib pärilikkusega seotud haiguste sagenemiseni. Puhtatõulised loomad on reeglina põduramad, kui nende segaverelised liigikaaslased.
.
Kui ilmnevad esimesed terviserikked ja lemmikloom viiakse kliinikusse, võib ta sattuda tõelise keemiarünnaku alla. Reeglina püütakse vaid haigustunnuseid keemiliselt leevendada ega süveneta haiguste juurpõhjustesse. Mida tugevamatoimelisem on ravim, seda tugevamad on selle kõrvaltoimed. Erakordselt oluline on mitte põhjustada patsiendile täiendavaid vaevusi. Ja veel enamgi, nii väheneb ka inimestest pereliikmete meelehärm ja asjatud kulutused.
..
.
.
Pigem ennetus kui õnnetus!
Lemmikloomaarst
dr. Kenno Ruul
.
.
.
.
.
