Kas oled kunagi mõelnud, et meie lemmikutel võivad olla oma metsikute sugulastega väga sarnased evolutsioonilised vajadused. Metsikus looduses ellujäämiseks ja levimiseks vajalikud kohastumised on lemmikloomadel veel täiesti olemas, vaatamata sellele, kui suured või väikesed nad parasjagu on. Need on seotud loomuomase toitumisega, kehalise ja vaimse tegevusega ning õige elukorraldusega. Ka lemmikloomad üritavad oma geneetilisse koodi kirjutatud juhiseid võimalikult täpselt järgida. Kui neid mitte teada või võimaldada, viivad need sageli varjatud kannatuste tekkeni.
LEMMIKLOOMA ÜLDINE HEAOLU JA VASTUPANUVÕIME HAIGUSTELE ON TIHEDALT SEOTUD
Kõik see põhineb arusaamal, et iga olend on sündinud jätkusuutlikult elama ja tal on isetervekssaamise võime. Haiguse tekkimiseks on reeglina vajalik mitmete asjaolude kokkusattumine. Esmalt on vaja viletsa vastupanuvõimega organismi; seejärel loomulikult ka haigust tekitavat tegurit (viirus, bakter, parasiit, toksiin) ning järgnevalt nende kokkupuudet. Hea kaitsevõimega elusolend reeglina ei haigestu, vaid omandab selle haigustekitaja vastu hoopis parema kaitsevõime (loomulik vaktsineerumine). Haigestunu ravimisel tuleb arvestada bioloogilist tasakaalu. Näiteks allergiad ja autoimmuunhaigused tekivad siis, kui immuunvastus on liiga tugev; nakkushaigused ja kasvajad aga siis, kui see on liiga nõrk. Vastasel korral on tõsine oht ülediagnoosiks ja -raviks ning kasu asemel võib tekitada hoopis kahju.
Kui teil tekkis selles osas täpsemaid küsimusi, soovitan kasutada tasuta videovisiidi võimalust.
Linnaelu on kahjulik nii lemmikloomadele, kui ka inimloomadele. Linnas peame elame umbsetes ja tolmustes ruumides, sööma ületöödeldud poetoitu ja kannatama oludest tingitud stressi käes. Ka keemiline koormus on elusolenditele väga suur. Toidus sisalduvad e-ained, puhastus- ja lõhnaained tekitavad ainevahetuslikku stessi. Raskematel juhtudel on detoksikatsioon hädavajalik. Tulenevalt on väga kasulik teada, kuidas elavad meie metsikud sugulased ja üritada igati nende eluviisi ja ninaesist jäljendada. Ja nii võibki väita, et tervis ja heaolu sõltub eelkõige loomavanema ja loomatohtri teadlikkusesest lemmiklooma tegelikest vajadustest.
Väga oluline on ka mõista, et mikroorganismid on meie sõbrad! Me oleme erinevate pisilastega kõrvuti elanud aegade algusest saadik. Me tunneme üksteist ja saame reeglina hästi läbi. Näiteks oleks meie seedevõimeksus pea olematu, kui meie soolestikus ei elaks tohutu hulk erinevad kasulikke mikroorganisme. Ka nahal märkamatult toimetavate mikroobide tegevus aitab meil vältida nahahaigusi, sest kasulikud pisilased konkureerivad haigustekitajad sealt eemale. Samasugune kasulike mikroobide olemasolu aitab vältida haigusi ka suus ja hingamisteedes.
Erinevate haigustekitajate mitmekesisus nõuab, et ka kasulike mikroobide liigirohkus oleks piisav. Paraku on tänapäevane linnaelu seotud liigse hügieeni ja muu puhtusekultusega. Väga oluline on, et ka tubased lemmikloomad saaksid piisavalt looduses aega veeta, et taastada oma kasulike allüürnike liigirohkus. Paraku kipuvad inimesed oma lemmikuid nägema inimarusaamade võtmes, ega oska nende loomuomaste vajadustega arvestada.
Kahjutoov on ka suunatud tõuaretus, mida tehakse pidades silmas vaid tõu välimikku. Loodusliku valiku puudumine vähendab tõu geneetilist mitmekesisust, mis omakorda viib pärilikkusega seotud haiguste sagenemiseni. Puhtatõulised loomad on reeglina põduramad, kui nende segaverelised liigikaaslased.
Kui ilmnevad esimesed terviserikked ja lemmikloom viiaks kliinikusse, võib ta sattuda tõelise keemiarünnaku alla. Reeglina püütakse vaid haigustunnuseid keemiliselt leevendada ega süveneta haiguste juurpõhjustesse. Mida tugevamatoimelisem on ravim, seda tugevamad on selle kõrvaltoimed. Erakordselt oluline on mitte põhjustada patsiendile täiendavaid vaevusi. Ja veel enamgi, nii väheneb ka inimestest pereliikmete meelehärm ja asjatud kulutused.
Pigem ennetus, kui õnnetus!
Lemmikloomaarst
dr. Kenno Ruul
One thought on “ARUSAAM METSIKUST TERVISEST”