Miks me üldse peame lemmikloomi? Tõenäoliselt on selle põhjuseks asjaolu, et kogeme oma elus pahatihti veidrat äralõigatust või üksindust. See võib olla seotud linnaelu liigse nõudlikkuse ja tehnilise keerukusega. Salamisi loodame me ju kõik olla kellegi poolt tingimusteta hoolitud ja armastatud. Teiselt poolt on ka meie sees vajadus kedagi kalliks pidada. Alateadlikult otsime oma elus lihtsaid ja helgeid tundeid…
LEMMIKLOOMAD AITAVAD MEIL HOIDA SIDET LOOMUOMASE ÕNNETUNDEGA!
PIGEM ENNETUS, KUI ÕNNETUS
Lemmikloomade tervishoid liigub tänapäeval üha enam haiguste ravimise poolelt terviserikete ärahoidmise poole. Järjest rohkem mõistetakse, et ennetav veterinaaria on kõigi loomade heaolu võtmekomponent. Elukutsena peame sellega kindlasti tegelema, ideaalis riskijuhtimise kaudu.
Samal ajal väärtustatakse lemmiklooma järjest enam kui pereliiget. Lemmikloomad pole mitte ainult oluline osa perekonnast, vaid nad on ka pere emotsionaalse heaolu väga oluline osa. Lemmikloomade pidamisele, loomuomasele toidule ja tervisele kulutatakse rohkem aega ja raha.
Teaduslikes uuringutes on tõestatud, et koeraomanikud on vähem vastuvõtlikud depressioonile ja südamehaigustele, mis on suurimad surmapõhjused maailmas. On teada, et lemmikloomade pidajad taastuvad kiiremini erinevatest kirurgilistest operatsioonidest. Ameerika Ühendriikide lemmikloomaomanikud teevad igal aastal vähem arstivisiite, säästes riigis tervishoiukuludelt rohkem kui 11 miljardit dollarit! Lemmikloomad võivad leevendada eakate üksindustunnet ja aidata neil end turvaliselt tunda. Näiteks ühes uuringus leiti, et 95 protsenti eakatest inimestest vestleb oma lemmikloomadega.Samas ei pruugi me pahatihti teada, kuidas lemmikloomi pidada! Esmatähtis on alati teada, kuidas elasid nende metsikud esivanemad. Väga oluline on järgida evolutsioonilisi vajadusi, mida Emake Loodus on meie lemmikutele ette kirjutanud. Tulenevalt olen täiesti veendunud, et põhimõte MIDA LOOMULIKUM, SEDA TERVISLIKUM on üldkehtiv. Näiteks linnaelu on kahjulik nii lemmikloomadele, kui ka inimloomadele, kuna elukeskkond ja toit on liiga kunstlikud.
Ohtlik on ka la lemmikloomade ülehumaniseerimine. See on olukord, kus loomavanem hakkab oma lemmikut pidama lapseks või elukaaslaseks. See võib tingida olukorra, kus lemmikloom peab võtma inimese rolli ja tal ei lasta olla enam loomulikult loom. See põhjustab sageli käitumisprobleeme ja sobimatut elukorraldust.
Teistpoolt elavad lemmikloomad inimühiskonnas, mitte enam metsikus looduses. Arusaadavalt peavad loomad arvestama inimeste ettekirjutustega ja nendega leppima. Sageli puuduvad neil aga selleks eeldused ja teravad probleemid, näiteks eraldamise ängistus, on kiired tekkima. Tulenevalt väga oluline edendada vastastikuse arvestamise põhimõtet ja vägivallavaba lemmikloomade pidamise kultuuri.
TELEVETERINAARIA
Üks oluliseim põhimõte, mida võib veterinaarmeditsiini kohta tõdeda, et see on väga isikupõhine teenus. Inimestel on kalduvus lemmikloomaga seotud probleeme teiste eest varjata. Üheks võimalikuks lahenduseks on videovisiidid, kus on võimalik lihtsalt tekitada usalduslik õhkkond ja oma muresid loomaarstiga jagada. Loomavanemad saavad mugavalt jagada ka pilte ja videosid oma lemmikust ning eelnevate visiitide kogemusi. Vajadusel on võimalik ka kiirnõustamine, mida antud olukorras kohe tegema peaks.
Ülaltoodust ka peamine üleskutse: ÜRITADA ENAM ARVESTADA JA HOOLIDA TEINETEISEST, sest see on enamuse murede lahendamise parim algus.
Lemmikloomaarst
ja toitmisnõustaja
dr. Kenno Ruul
